faaopoopoga faasolopito

O lenei faʻaopoopoga talafaasolopito o loʻo tuʻuina mai ai se iloiloga puupuu o suʻesuʻega tau suʻesuʻega i le Iunaite Setete.

Soo se talanoaga e uiga i amioga faʻapitoa e manaʻomia ona faʻaalia, i le taimi ua tuanai, ua faia e le au suʻesuʻe mea leaga i le igoa o saienisi. O se tasi o nei mea sili ona leaga, o le Tusiga Tusipese a le Tuskegee Syphilis (laulau 6.4). I le 1932, o tagata suʻesuʻe mai le US Health Health Service (PHS) na lesitalaina pe tusa ma le 400 alii paʻepaʻe na aʻafia i le syphilis i se suʻesuʻega e mataituina ai aʻafiaga o le faʻamaʻi. O nei alii na o mai mai le eria i Tuskegee, Alabama. Mai lava i le amataga, o le suʻesuʻega e le faʻamaoni; na mamanuina e na ona tusia ai le tala faasolopito o le faamaʻi i alii ula. Na faaseseina tagata auai e uiga i le natura o le suesuega-na taʻuina atu ia i latou o se suesuega o le "toto le lelei" -ma sa ofoina atu ia i latou ni togafitiga sese ma le le aoga, e ui lava o syphilis o se faamai matautia. A o agai i luma le suʻesuʻega, na atiaʻe ai togafitiga saogalemu ma le lelei mo syphilis, ae na faʻatautaia le au suʻesuʻe ina ia puipuia tagata auai mai le togafitiga i se isi mea. Mo se faʻataʻitaʻiga, i le taimi o le Taua Lona II o le Lalolagi, na faʻamaonia ai e le au suʻesuʻe le faʻataʻitaʻiga o le tolopo mo tagata uma i le suʻesuʻega ina ia taofia ai togafitiga e ono maua e alii pe a latou ulu atu i le Vaegaau. Sa faʻaauau pea ona faʻaʻoleʻole tagata suʻesuʻe i le au faipisinisi ma faʻafitia ai latou tausiga mo le 40 tausaga.

O le Tuskegee Syphilis Study na faia e faasaga i se tulaga o le faʻailoga ma le le tutusa o le le tutusa lea na taatele i le itu i saute o le Iunaite Setete i lena taimi. Ae, i luga atu o le 40 tausaga o le talafaasolopito, o le suʻesuʻega na aafia ai le tele o tagata suʻesuʻe, e lanu uliuli ma paʻepaʻe. Ma, i le faaopoopo atu i tagata sailiili tuusao, e toatele nisi na tatau ona faitau se tasi o lipoti e 15 o le suʻesuʻega na lolomiina i tusi faafomaʻi (Heller 1972) . I le ogatotonu o le 1960-e tusa ma le 30 tausaga talu ona amata le suʻesuʻega-o le tagata faigaluega a le PHS e igoa ia Robert Buxtun, na amata ona ia tuleia i totonu o le PHS e faʻauʻu le suʻesuʻega, lea na ia manatu e leaga tele. I le tali atu ia Buxtun, i le 1969, na taloina ai e le PHS se vaega e faia se iloiloga atoatoa o le suesuega. O le mea e faateʻia ai, na filifili ai e le komiti iloiloga tatau e tatau i tagata suʻesuʻe ona faʻaauau pea ona togafitia togafitiga mai tagata ua pisia. A o faagasolo felafolafoaiga, na faapea mai se tasi sui auai o le laulau: "E te le toe faia se isi suʻesuʻega faapenei; faaaogaina lelei " (Brandt 1978) . O le laulau paʻepaʻe uma lava, lea na tele lava ina faia e fomaʻi, na filifili e tatau ona maua se ituaiga o faʻatagaga faʻamaonia. Ae na faamasinoina e le laulau-a-fono ia alii lava ia e le mafai ona tuʻuina atu se maliega faʻamaonia ona o le matutua ma le maualalo o aʻoaʻoga. O lea la, na fautuaina e le laulau-a-fono, e maua e le au suʻesuʻe le "faʻatagaina o le faʻatagaina o le maliega" mai fomaʻi faʻapitoa. O le mea lea, e tusa lava pe maeʻa le iloiloga atoatoa, o le taofiofia o le tausiga na faʻaauauina pea. Mulimuli ane, na ave e Buxtun le tala i se tusitala, ma, i le 1972, na tusia ai e Jean Heller se faasologa o tala o nusipepa e faailoa ai le suesuega i le lalolagi. Na na o le salalau lautele o le ita na iu ai ina maea le suʻesuʻega ma sa ofoina atu le tausiga i tamaloloa na ola.

Laasaga 6.4: Faʻasalalau Taimi Vaitaimi o Tusiga Tuskegee Syphilis, faʻavae mai Jones (2011)
Aso Mea na tupu
1932 E tusa ma le 400 alii ma syphilis ua lesitala i le suʻesuʻega; latou te leʻi logoina le natura o le suʻesuʻega
1937-38 O le PHS e auina atu vaega ole togafiti feaveaʻi i le eria, ae o togafitiga e taofia mo alii i le suʻesuʻega
1942-43 Ina ia taofia alii i le suesuega mai le togafitiga, e faalavelave le PHS e puipuia ai i latou mai le filifilia mo le WWII
1950s Penicillin ua avea ma togafitiga lautele ma aoga mo syphilis; o alii i totonu o le suʻesuʻega e le o tausia lava (Brandt 1978)
1969 O le PHS na faʻatautaia se iloiloga faʻaletausaga o suʻesuʻega; ua fautuaina e le laulau e faaauau le suesuega
1972 O Peter Buxtun, o se tasi o faigaluega a le PHS, na ia taʻu atu i se tusitala e uiga i le suʻesuʻega, ma o le au tusitala na motusia le tala
1972 O le Senate a le Senate o loʻo faia faamasinoga i suʻesuʻega a le tagata, e aofia ai le Tuskegee Study
1973 Ua maeʻa faʻamaeʻa e le malo le suʻesuʻega ma faʻatagaina togafitiga mo tagata ola
1997 O le Peresitene o le US President Bill Clinton i le lautele ma aloaia lona faatoese mo le Tuskegee Study

O tagata na afaina i lenei suesuega e aofia ai le 399 alii, ae faapea foi o latou aiga: e le itiiti ifo ma le 22 ava, 17 tamaiti, ma fanau a fanau e toalua a syphilis na ono aafia i le faamai ona o le taofia o togafitiga (Yoon 1997) . E le gata i lea, o le afaina na mafua mai i le suesuega na faaauau pea ina ua maeʻa. O le suʻesuʻega-faʻamaonia-o le faʻaitiitia o le talitonuina o tagata Aferika Amerika i le falemaʻi, o se faʻalavelave i le faʻatuatuaga lea atonu na taʻitaʻia ai tagata Amerika Aferika e aloese mai togafitiga faafomaʻi i le afaina ai o latou soifua maloloina (Alsan and Wanamaker 2016) . E le gata i lea, o le le lava o le faʻatuatuaga na taofia ai taumafaiga e togafitia le HIV / AIDS i le 1980 ma le 90s (Jones 1993, chap. 14) .

E ui lava e faigata e vaai faalemafaufau faapea matuia tupu suesuega i aso nei, ou te manatu e tolu lesona taua mai le Suesuega Tuskegee Syphilis mo tagata faafoeina suesuega faaagafesootai i le tausaga faafuainumera. Muamua, e faamanatu mai ai o loo i ai nisi aoaoga e le tatau ona tupu na. Lona lua, o loo faaalia ai ia i tatou o suesuega e mafai ona faaleagaina e le na o tagata e auai, ae faapea foi o latou aiga ma nuu atoa leva ona ua maea le suesuega. Mulimuli ane, o loo faaalia faia e mafai ona suesue e faapea o faaiuga tauleleia matautia. O le mea moni, ou te manatu e tatau ona faatosina nisi fefe i le suesue i aso nei ona o le toatele o tagata e aafia i lenei suesuega ua faia e faaiuga matautia i se taimi umi e pei o le taimi. Ma, o lea, Tuskegee e e leai se uiga tulaga ese; sa i ai le tele o isi faataitaiga o le problematic suesuega faaagafesootai ma le faafomai i le taimi o lenei vaitau (Katz, Capron, and Glass 1972; Emanuel et al. 2008) .

I le 1974, i le tali atu i le Tuskegee Syphilis Study ma isi tulaga faaletonu o tagata suʻesuʻe, na faia ai e le US Congress le National Commission for the Protection of Human Humanities of Biomedical and Behavioral Research, ma faʻaauau ai ona faʻavae taiala faʻavae mo suʻesuʻega e aofia ai tagata soifua. Ina ua mavae le fa tausaga o le fonotaga i le Nofoaga Autu mo Konafesi a Belmont , na lipotia ai e le vaega le Lipoti a Belmont , o se lipoti ua i ai se aafiaga taua i luga o ni faitioga le lelei i le bioethics ma le masani ai o suesuega.

O le Lipoti a Belmont e tolu vaega. I le muamua-tuaoi i le va o le faʻataʻitaʻiga ma suʻesuʻega-o loʻo tuʻuina atu i le lipoti lona manatu. Aemaise lava, e finau mo se eseesega i le va o suesuega , lea e sailia le malamalama lautele, ma le faatinoga , lea e aofia ai togafitiga ma gaoioiga i aso uma. E le gata i lea, e finau mai e faapea, o mataupu faʻavae o le Belmont Report e faʻaaogaina naʻo suʻesuʻega. Ua finauina e faapea o lenei eseesega i le va o suʻesuʻega ma faiga masani o se tasi o auala e le fetaui lelei le Lipoti a Belmont i suʻesuʻega faʻale-aganuʻu i le vaitau numera (Metcalf and Crawford 2016; boyd 2016) .

O le vaega lona lua ma le tolu o le Lipoti a Belmont o loʻo tuʻuina mai ai mataupu faavae e tolu-Faʻaaloalo mo Tagata; Le manuia; ma le Faʻamasinoga-ma faʻamatala pe faʻapefea ona faʻaaogaina nei mataupu i le faiga suʻesuʻega. O mataupu faavae ia na ou faamatalaina auiliili atili i le autu autu o lenei mataupu.

O le Belmont Lipoti o loʻo tuʻuina atu ai sini lautele, ae e le o se pepa e faigofie ona faʻaaogaina e vaavaaia ai gaoioiga i lea aso ma lea aso. O le mea lea, na faia ai e le Malo o Amerika se seti o tulafono faatonutonu ua taʻua o le Tulafono Taʻatasi (o latou igoa aloaia o le Faʻamaufaʻailoga 45 Faasologa o Tulafono Faatonutonu a le Federal, Vaega 46, Vaega ole AD) (Porter and Koski 2008) . O nei tulafono faatonutonu o loʻo faʻamatalaina ai le faagasologa mo le toe iloiloina, faʻamaonia, ma le suʻesuʻeina o suʻesuʻega, ma o tulafono ia e faʻatonutonuina e le komiti iloiloga (IRBs) i le faamalosia. Ina ia malamalama i le eseesega i le va o le Belmont Report ma le Tulafono Taʻitasi, mafaufau pe faʻafefea ona talanoaina taʻitasi le maliliega faʻamaonia: o le Belmont Report o loʻo faamatalaina ai mafuaaga faʻapitoa mo le maliega faʻamaonia ma uiga lautele o le a avea ma faʻamaoniga moni, ao faʻasolo atu e le Tulafono Faʻavae le valu manaʻomia ma le ono elemene filifiliga o se pepa maliliega faʻatagaina. I le tulafono, o le Tulafono Taʻatele e puleaina toetoe o suʻesuʻega uma e maua ai le faʻatupega mai le Malo o Amerika. E le gata i lea, o le tele o faʻalapotopotoga o loʻo maua tupe mai le Malo o Amerika e masani ona faʻaaogaina le Tulafono Taʻatasi i suʻesuʻega uma e faia i lena fale, e tusa lava po o le a le punaʻoa e faʻatupe ai. Ae o le Tulafono Faʻatasi e le otometi lava ona faʻaaoga i kamupani e le o maua ni fesoasoani tau suʻesuʻega mai le US Government.

Ou te manatu e toetoe lava o tagata suʻesuʻe uma e faʻaaloalo i sini lautele o suʻesuʻega faʻapitoa e pei ona faʻamatalaina i le Lipoti a Belmont, ae o loʻo i ai le ita tele i le Tulafono Taʻatasi ma le faagasologa o le galulue faatasi ma le IRBs (Schrag 2010, 2011; Hoonaard 2011; Klitzman 2015; King and Sands 2015; Schneider 2015) . Ina ia manino, oi latou e le mautonu i le IRBs e le o tetee atu i amio faʻavae. Nai lo lena, latou te talitonu o le faiga o loʻo i ai nei e le aʻafia ai paleni talafeagai pe mafai foi ona sili atu le ausia o ana sini e ala i isi metotia. Ae peitai, o aʻu, o le a ou aveina nei IRBs e pei ona tuuina mai. Afai e manaʻomia oe e mulimuli i tulafono a le IRB, ona tatau loa lea ona e faia. Ae ui i lea, ou te faʻamalosia oe ia e faia foi se taʻiala faavae-faavae pe a mafaufau i uiga taua o lau sailiga.

O lenei talaʻaga otooto faʻapuupuu le otootoga o le auala na matou taunuu atu ai i le tulafono faʻavaeina o le iloiloga a le IRB i le Iunaite Setete. Pe a iloiloina le Lipoti a Belmont ma le Tulafono Taʻatasi i aso nei, e tatau ona tatou manatua na faia i latou i se isi vaitau ma sa sili atu le lelei-tali atu i faafitauli o lena vaitau, aemaise lava o soliga o faʻamalositino i le taimi o le Taua Lona II a le Lalolagi (Beauchamp 2011) .

I le faaopoopo atu i taumafaiga a fomaʻi ma fomaʻi amio e fatu ai tulafono faʻavae, o loʻo i ai foi le itiiti ifo ma le lauiloa o taumafaiga a tagata saienitisi komepiuta. O le mea moni, o uluai tagata sailiili e taufetuli i luitau faʻale-aganuʻu na faia e le numera o le suʻesuʻeina o tausaga, e leʻo ni saienitisi faʻaagafesootai: oi latou o saienitisi komepiuta, aemaise lava tagata suʻesuʻe i le puipuiga o komepiuta. I le vaitau o le 1990 ma le 2000, na faʻatautaia ai e le au suʻesuʻe suʻesuʻega faʻatautaia le tele o suʻesuʻega faʻapitoa e aofia ai mea e pei o le aveesea o botnets ma le faʻafefeina o le tele o masini komepiuta i upu vaivai (Bailey, Dittrich, and Kenneally 2013; Dittrich, Carpenter, and Karir 2015) . I le tali atu i nei suʻesuʻega, o le US Government-aemaise lava le Matagaluega o Fale Puipuiga ile Aiga-na faia se komiti lanu moana e tusia ai se taiala faʻavae taiala mo suʻesuʻega e aofia ai faʻamatalaga ma fesoʻotaʻiga fesoʻotaiga (ICT). O le taunuuga o lenei taumafaiga o le Menlo Report (Dittrich, Kenneally, and others 2011) . E ui lava o atugaluga o tagata sailiili i le komepiuta e le tutusa tutusa ma i latou o tagata suʻesuʻe, ma le Lipoti Menlo e tolu ni lesona taua mo tagata suʻesuʻe.

Muamua, o le Lipoti a Menlo e faʻamautuina ai mataupu faavae e tolu a Belmont-Faʻaaloalo mo Tagata, Penefiti, ma le Faʻamasinoga-ma faʻaopopo le fa: Faʻaaloalo mo le Tulafono ma le Faʻasalalau Tagata . Na ou faamatalaina lenei mataupu faavae lona fa ma le auala e tatau ona faatatau i suesuega faaagafesootai i le autu autu o lenei mataupu (vaega 6.4.4).

Lua, o le Lipoti a Menlo e valaau ai tagata sailiili ina ia latou agaʻi i tua atu o le faʻamatalaga vaapiapi o "suʻesuʻega e aʻafia ai tagata soifua" mai le Belmont Report i se manatu masani lautele o le "suʻesuʻega ma le faʻaleagaina o le tagata." O tapulaa o le lautele o le Lipoti a Belmont lelei faʻataʻitaʻi mai e Encore. O le IRBs i Princeton ma Georgia Tech na faʻapea mai o Encore e le o "suesuega e aofia ai tagata soifua," ma o le mea lea na le toe iloiloina ai i lalo o le Tulafono Taʻatasi. Ae ui i lea, Encore manino e iai tagata e ono afaina; i lona tulaga pito sili ona ogaoga, Encore e mafai ona mafua ai ona falepuipui tagata le sala e ala i faiga malolo. O le faʻavaeina o mataupu faavae o lona uiga o tagata suʻesuʻe e le tatau ona latou natia i tua o se faʻamatalaga vaapiapi, faaletulafono o "suesuega e aofia ai tagata soifua," tusa lava pe faatagaina e le IRBs. Nai lo lea, e tatau ona latou faʻaaogaina se manatu masani lautele o le "suʻesuʻega ma le faʻaleagaina o le tagata" ma e tatau ona latou faia a latou lava suʻesuʻega i le faʻaleagaina o le tagata-faʻaleagaina le iloiloga faʻale-aganuʻu.

Tolu, o le Lipoti a Menlo e valaau ai tagata suʻesuʻe ina ia faʻalauteleina tagata paaga o loʻo iloiloina pe a faʻaaogaina ia mataupu faavae o Belmont. A o faʻagasolo suʻesuʻega mai se isi vaega o le olaga i se mea e sili atu ona faʻaaogaina i lea aso ma lea aso, e tatau ona faʻasalalauina manatu faʻale-aganuʻu nai lo na o ni tagata sailiili maʻoti e aofia ai tagata le auai ma le siosiomaga o loʻo faia ai suʻesuʻega. I se isi faaupuga, o le Lipoti a Menlo e manaʻomia ai le au suʻesuʻe ina ia faʻalauteleina a latou vaaiga faʻale-aganuʻu nai lo o latou tagata auai.

O lenei faʻaopoopoga talafaasolopito na tuʻuina mai ai se iloiloga puupuu o suʻesuʻega tau suʻesuʻega i le soifua faʻasaienisi ma faʻataienisi faafomaʻi ma faʻataienisi komepiuta. Mo se togafitiga umi o suʻesuʻega faʻasaienisi i suʻesuʻega faafomaʻi, vaai Emanuel et al. (2008) poʻo Beauchamp and Childress (2012) .